Riina Solman: Meeste panust märgatakse, naiste oma jääb veel liiga sageli varju

Naiste diskrimineerimisest rääkimine ei küta enam selliseid kirgi nagu aastaid tagasi. Sooline palgalõhe on vähenemas, naised juhivad mitte ainult suurettevõtteid, vaid ka rahvusvahelisi korporatsioone. Ka poliitika pole naiste jaoks enam kauge unistuste maa. Meie riigi presidentki on naine. Seda, et naisi meestega võrdselt koheldakse, ma siiski igal sammul veel väita ei julge. Tänasel naiste diskrimineerimise…

Marten Lauri: Kuidas teha 1000 eurost 1200? Annetamise võimalustest Eestis.

Annetamisest tehakse juttu enamasti jõuluperioodil või erakordsete ja avalikkuse tähelepanu saavate juhtumite korral. Üheks meeldejäävaks näiteks võib tuua eelmisel aastal paljude eestlaste südamesse pugenud Annabeli raviks korraldatud annetuste kogumise. Äsja lõppenud Annetamistalgud annavad põhjuse teema taaskord tõstatada. On ju annetamine üks lihtsamaid ja nähtavamaid viise, kuidas head teha. Samuti on annetamine kasulik ka ühiskonnale ja…

Rahvastikuminister Solman: peaksime oma vabaühenduste tööst rohkem teadma

Täna toimuvad annetamistalgud, kus vabaühendused koguvad üheskoos annetusi, et muuta elu Eestis paremaks. Eestis on üle 22 000 vabaühenduse, kes kogusid eelmisel aastal annetustena kokku 40 283 395 eurot.  Selle summa taga on vabaühendused oma juhtide, ekspertide ja vabatahtlikega, kes töötavad sageli paljuski ainult entusiasmist ja soovist midagi ära teha. Ükski euro nendest annetustest ei ole tulnud saaja…

Riina Solman: Kodanikud suure algustähega

26. novembril tähistatakse Eestis kodanikupäeva. Kodanikupäeval tunnustatakse tegusaid ja ettevõtlikke inimesi ning nende panust Eesti ühiskonna arengusse. Juba 22 aastat antakse välja kodanikupäeva aumärke ja 18. korda valitakse Kultuuriministeeriumis välja aasta kodanik. Selle tava algatas 2003. aastal rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo. Tunnustamist pole kunagi ülearu, kuid eriti vajame seda praeguses Eestis, kus vastandumist ja vihakõnet on…

Riina Solman: Kust tulevad tuleviku arstid, õpetajad, politseinikud ja päästjad?

Postimehes kirjutab politoloog Martin Mölder sihi kaotanud juhterakondadest, nentides tabavalt, et Eestil on laiemalt suund ja eesmärk tegelikult olemas: „Kui eesti kodanikelt küsida, kas eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade peaks olema Eesti riigi peamine eesmärk, siis on peaaegu kõik sellega nõus. Demograafiline kriis ja riigi selliselt sõnastatud eesmärk on omavahel seotud“. Saan Mölderist…

Riina Solman: miks on oluline minna ja kuidas saaks tulla?

Avaldatud ERR-i portaalis 13.11.2020 Soovin, et Eesti õpilased julgeksid edaspidigi välismaale edasi õppima minna, kuid peame tegema ka kõik endast oleneva, et neil oleks võimalik sealt ka sujuvalt Eesti ellu naasta, kirjutab Riina Solman. Rahvusringhäälingu portaalis ilmus kevadest alates ilmunud kuus lugu, milles välismaal õppivad Eestist pärit tudengid jagasid oma mõtteid selle kohta, mis ajendas…

Rahvastikuminister Riina Solman: Miks on riigil vaja abielu?

(Kõne Isadepäeva konverentsil) Head isad, meie perede tugisambad. Head emad, meie perede hoidjad! Head inimesed, kes te usute sellesse, et pere ja abielu on endiselt väga tähtsad! Kui ma vaatan täna siin saalis ringi, näen ma palju õnnelikke ja rõõmsaid inimesi. Kes on tulnud turvalistest kodudest, oma perede keskelt. Kuid ehk on teie hulgas ka…

Riina Solman: Uus nimeseadus jätab elukaaslaste nimede käsitluse samaks – eksitamine vastupidisega on pahatahtlik

Nimega seonduv on sügavalt isiklik ja sageli emotsionaalne küsimus. Sotsiaalministeerium püüab nimeseaduse abil lahendada kooseluseaduse rakendusaktide puudumise probleemi. Kas see on õige koht, kus neid probleeme lahendada? Nõustun Tanel Kiigega, et inimesi tuleb kohelda võrdselt. Uue nimeseaduse eelnõu seda teebki. Uue seaduse eelnõu ei muuda kehtiva seadusega võrreldes suhtumist elukaaslastesse ja kohtleb neid soost sõltumata…