Riina Solman: Uus nimeseadus jätab elukaaslaste nimede käsitluse samaks – eksitamine vastupidisega on pahatahtlik

Nimega seonduv on sügavalt isiklik ja sageli emotsionaalne küsimus. Sotsiaalministeerium püüab nimeseaduse abil lahendada kooseluseaduse rakendusaktide puudumise probleemi. Kas see on õige koht, kus neid probleeme lahendada? Nõustun Tanel Kiigega, et inimesi tuleb kohelda võrdselt. Uue nimeseaduse eelnõu seda teebki. Uue seaduse eelnõu ei muuda kehtiva seadusega võrreldes suhtumist elukaaslastesse ja kohtleb neid soost sõltumata…

Riina Solman: Lasterikka pere toetus peab tõusma. Vaesus pole auasi

Iga lapse sünd toob pere eelarvesse lisakulusid või isegi täiendavate investeeringute vajaduse. Sündide statistikast näeme, et lasterikka pere toetus on kolmandate laste sündide arvu ligi veerandi võrra kasvatanud, sest see on oluliselt parandanud perede majanduslikku hakkamasaamist ning vähendanud vaesust. Esimese ja teise lapse toetused on viimastel aastatel kasvanud kiireminigi kui keskmine palk. Kui 2017. aastal…

Merlin Murumets: kes vajab elatisabi?

(Merlin Murumets on rahvastikuministri valitsemisala rahvastiku- ja perepoliitika osakonna nõunik, kes kirjutab elatisabi süsteemi eesootavatest muudatustest) Statistikaameti 2018. aasta andmete kohaselt elas leibkonnatüübis „üks täiskasvanu ja laps(ed)“ absoluutses vaesuses 4,9% ja suhtelises vaesuses 35,4% peredest. Võrdluseks, et leibkonnatüübis „kahe lapsega perekond“ elas absoluutses vaesuses 1,6% ja suhtelises vaesuses 15,1% peret. Viimastel aastatel on absoluutses vaesuses…

Läti presidendi kõne Seimi 2020. a sügisistungjärgu avamisel

 Austatud Seimi esinaine! Lugupeetud Seimi liikmed! I Oma kõnes tahaksin rõhutada sõna ‘kestlikkus’. Kestlikkus tähendab võimet kaua kesta. Väärtuste teadvustamist ja järgnevatele põlvedele edasiandmist. Kestlikkusele tugineb sihipärane tegevus, loomaks sellist tulevikku, kus kõnealused väärtused võivad eksisteerida. Meil pole võimalik öelda –  las see tulevik saabub, eks siis vaatame, mida teha. Tänase tahte ja ettenägelike otsustega…

Kogemus. Eesti tudengina Hollandis

Välismaal õppimine annab kindlasti hinnalise kogemuse, kuid miski ei asenda kodumaad. Oma kogemustest välisüliõpilasena kirjutavad Hollandis õppivad Mia Tamme, Hannah Segerkrantz, Marianne Kosenkranius, Mark Joonas Toomsalu ja Triine Elisa Alling. Artikkel ilmus algselt 26.08.2020 ERR-i arvamusportaalis Mia Tamme, Design Academy Eindhoven, BA – digitaalkultuur/disain Hollandi tõmbenumbriks on haridussüsteemi mitmekülgsus ning avatus, millega rahvusvahelisi õpilasi tervitatakse. Riigile…

Riina Solman: Perepileti eesmärgiks on tagada lasterikastele peredele perepileti alusel teenustele senisest parem ligipääs

Olukorrast riigis 2. augusti saates kõnelevad teiste teemade hulgas saatejuhid Andrus Karnau ja Harry Tuul rahvastiku- ja perepoliitika osakonna poolt väljatöötamisel olevast perepileti regulatsioonist.  Ajakirjanike arutelust on näha, et nad ei ole mõistnud perepileti eesmärki ja vajadust, milleks on tagada lasterikastele peredele parem ligipääs lastega seotud teenustele. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi järgi on valitsuse eesmärgiks kujundada…

Vanemate lepitamine on lapse huvides

Eestis lahutatakse pea iga teine abielu, mis teeb ligi 3000 lahutust igal aastal. Sageli on peredes selleks ajaks juba ka lapsed. Lastest saavad lahutuse osalised, kes ise selle protsessi üle otsustada paraku ei saa. Olenemata laste vanusest on lahutus neilegi enamasti niisama raske nagu ka teistele asjaosalistele. Alaealiste lastega abielu lahutuse või ka kooselu lõppemise…

VIDEO: Vanemahüvitise maksmisel 1. juulist kolm suurt muudatust

1. juulil jõustusid perehüvitiste seaduse kolm muudatust, mis muudavad vanemahüvitiste ja -puhkuste süsteemi paindlikumaks ning võimaldavad töö- ja pereelu paremini ühildada. Edaspidi saab vanemahüvitise maksmist kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata. Lisaks hakatakse maksma isa täiendavat vanemahüvitist, millega kaasneb 30-päevane isapuhkus. Tõuseb ka järjestikku sündivate laste vanusevahe piir 2,5-aastalt 3-aastale, mil säilib eelmise lapsega saadud vanemahüvitise…

Minnalaskmine elukorralduses ei anna head tulemust (Riina Solman, rahvastikuminister)

Hiljuti riigikogus arutatud inimarengu aruanne kannab pealkirja „Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“. Aruandest selgub, et Eesti on inimarengu poolest maailma riikide hulgas 30. kohal ja heaolu kasv on enne pandeemiat olnud lausa märkimisväärne, kuid riigisiseselt on erinevused suured. Linnakeskkonnas elab Eestis ca 920 000 inimest ehk 69% elanikest, neist omakorda Suur-Tallinnas umbes 550 000 ehk 40%….

Terve Eesti peab elada saama! (Riina Solman, rahvastikuminister)

Hiljuti Riigikogus arutatud inimarengu aruandest selgub, et Eesti heaolu kasv oli enne pandeemiat lausa märkimisväärne, kuid riigisiseselt on erinevused siiski suured. Aruandes pööratakse tähelepanu sellele, et kahanemas on kõik Eesti maakonnad peale Harjumaa. Linn ei saa aga toimida ilma tagalata.  Arvestades järjest enam levinud kaugtöö võimalusi, ei saa maal elamist aga maha kanda ja 80%…